Hagia Sophia [aja sofiia] on endine ortodoksne basiilika, vahepeal aastail 1204–1261 katoliku kirik, hiljem aastail 1453–1931 mošee ja nüüdne muuseum İstanbulis. See on bütsantsi arhitektuuri üks kuulsamaid mälestusmärke. See ehitati aastail 532–537.
Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi. Sellepärast eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist, kus protsessiooni, kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav.
Sellist kirikut olevat keiser Justinianus I näinud öösel unes. Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. Aastal 527 andis Justinianus I korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks. Laevadega veeti kohale tohututes kogustes punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning rohelist serpentiini. Kirikut, mis oli samas paigas juba kolmas, hakati ehitama 532 ning ta sai valmis kuue aastaga. Maavärinaterohkes piirkonnas vajus 21 aasta pärast kuppel sisse, taastustööd kestsid 5 aastat. Nüüd pidas kirik vastu neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi.